Ärev pilguheit erinevate ilmaportaalide nädalaprognoosidele on tavapärane viimaste aastate rituaal enne Pühajärve Järvejooksu. Sama loomulikult purustatakse kõik naiivsed lootused ning jooksjad on juba stardijoonel läbihigised ning mõtlikud. Mida ma siia tegema tulin? Sel aastal läks teistmoodi. Garmin Connect andis temperatuuriks 21 kraadi, oluline hinnang juures: "feels like 21C". Lisaks kerge läänetuul ning õhuniiskuse aste 64%. Ei tohi nuriseda, sellistest tingimustest on õige mitu aastat unistatud.
Käänak finishisirgele
Juunikuine elu oli hüplik, mingist väga põhjalikust treeningperioodist rääkida ei saa. Laste koolilõpetamised, töised ja kodused tegemised vajasid utsitamist. Pühajärvele sai mindud kahtlevana. Midagi nagu on, aga põhjendatult kõrgendatud lootusi kindlasti mitte. Selline tüüpiline rahvasportlase eluolu.
Pühajärve stardijärgne paarsada meetrit on üks Eesti rahvajooksude olulisemaid võitlusi hea positsiooni pärast. Kõikjal mujal saad mõnisada meetrit hiljem end rahulikku vette tüürida, seda aga mitte Pühajärvel. Just siis algab esimeste tõusudega osa, kitsam asfalttee teeb möödumised päris heaks katsumuseks. Aga oma punti on vaja jõuda. Sellist vormi mul polnud, mis võimaldaks paar kilomeetrit hiljem tempot tõsta ja omale kohale jõuda. Nii mööduski teine kilomeeter 3:45 ajaga, mis ühtlustus kolmandal ja neljandal kilomeetril maantee kõrval kulgeval künklikul kergliiklusteel ühtlaseks 3:53 tempoks. Viies kilomeeter reljeefilt vast lihtsaim, kilomeetri aegki 3:49.
Suure hooga sai alguses korraks isegi liiga ette mindud
Viienda kilomeetri vaheajapunkti jõudsime pundiga, kuhu kuulusid Mehis Mäe, Indrek Mumm, Karli Veelain, Siim Part, Maidu Saar, Esko Järvi. Edasine oli juba Mehis Mäe ühemeheshow. Sellist sooritust olin Mehiselt oodanud juba terve esimese poolaasta, sest talvine DnB Vana-aasta Jooksu ülikõva kuues koht andis käesolevaks aastaks põhjendatult kõrgeid lootusi. Eks see elu ole heitlik, pikamaajooks tahab pidevat trenni saada ja kui seda kogu aeg teha ei saa, siis pole midagi teha. No vähemalt nüüd tõstis Mehis tempot ja tegi meie pundile järelejäänud 6 kilomeetriga üle minutilise vahe sisse. Mehis Mäe lõppaeg 39:58 on alla maagilise Pühajärve 40-minuti piiri. Pole paha, kauaoodatud tulemus tuli lõpuks ära.
Meil ülejäänutel asjad nii elegantselt ei kulgenud. Esmalt nägime kahte kohalikku kavalpead, kes tegid olulise short cut'i ja tulid mõnisada meetrit pärast 5 kilomeetri vaheaja punkti oluliselt teed lühendanud metsarajalt välja. Järvejooks on ümber järve jooks, vastandina äraoptimeeritud Viljandi jooksule tundub Pühajärve rajavalikuga veel varjatud reserve olevat? Championchip.ee kohaselt peaksid need kaks olema Marten Pulles ja Mikk Pärnaste. Täitsa huviga tshekkaks enne 2014.a. jooksu seda trajektoori, ehk jookseb sealt
järgnevatel aastatel rohkemgi rahvast?
Kuulus mäekilomeeter tuli 4:12 ajaga, seejärel läks allamäge kiireks. Viimased täiskilomeetrid tulid 3:43 ja 3:46 ajaga. Eelviimasel kilomeetril saime eesmisest pundist kätte Christjan Lääne ja Martin Sagaja. Esitan järgnevalt Mallor Malmre fotoreportaazhi käänakust järve ääres, mõnisada meetrit enne finishit. Eks selle põneva fotoseeria tegemise põhjuseks ole Christjani ja minu jalas olevad CEP-i põlvikud. ;-) Mallor on teinud CEP põlvikutele hiilgavat non-paid turundust, turundusinimesena toetan selliseid nutikaid ettevõtmisi igati.
Martin Sagaja juhib punti
Christjan sai meie pundiga uue hingamise, siin veel ilus rütm
Me pole võistluse otsustavas faasis Christjaniga sel hooajal veel koos olnud
Nüüd läheb ärevaks!
Kohevarsti läheb otsustavaks kohtade jagamiseks
Veel viimased kümme meetrit
Pühajärve kuulub kõrgema konkurentsiga rahvajooksude hulka. Heaks tulemuseks on esimese viiekümne hulka tulek. See jäi tegemata, seepärast enda jooksu väga heaks pidada ei saanud. Lihtsalt tubli oli. Ööjooksu pooliku ja Harku Järveka konkurentsi puhul on esimese neljakümne hulka tulek hea näitaja. Seal sai see mõned nädalad tagasi äratehtud. Konkurentsitihedaim on arusaadavalt Viljandi Järvejooks, seal on maagilise saja piir seni veel alistamata.
Enda Pühajärve aeg ise 41:04,6. Ma ei oska hinnata proportsiooni, kuidas jaotub ligi 3 minutit ajaparandust võrreldes eelmise aasta tulemusega parema ilma ja Pühajärveks täpsema treenituse vahel. Spekulatiivselt fifty/fifty. Tegime eelmisel aastal nädal varem Nelijärve laagris pühapäeval tõusvas joones 30 kilomeetrit, mille lõpu tegime Kaidoga ikka väga teravaks. Selle pika otsa sihik oli Tallinna maratonil. Loomulikult ei taastunud 6 päevaga Pühajärveks ära ning stardis oli juba selge, et läheb kannatamiseks. No 30 kraadine palavus pani ikka krooni pähe. Sealt tuligi aasta tagasi lisaks Tallinna maratonile teine jooksuaasta kõige nõrgem tulemus. Nüüd vähemalt rahu majas, oluliselt parem maamärk maas.
Parim osa jooksust tekib lõpetamisjärgse heaolutundega
Kristofer Erik Kamberg sai ajaks 40:35, millega ta edestas järgmist M16 vanuseklassi esindajat üle kahe minuti. Muuseas, sama short cut'i teinud kavalpead, Mikk Pärnastet, keda me viienda kilomeetri vaheajapunkti järel kohtasime. Kristofer Erik tegi tavapärase tulise alguse, viienda kilomeetri vaheaeg lausa 18:12. Selge tulevikumees, keda peaks kergejõustiku ringkondade poolt tõsisemalt võtma. Kaasaja arvutipõlvkonna seast ei nopi pikamaajooksu talente nii kergesti, igale sellisele andekale noorjooksjale peaks silma peale panema.
Pühajärve Järvejooksu pingutus vajab väikest enda premeerimist. Väike Pühajärve plaazhil päevitamine koos mõnusa suplusega ja siis sõit Pangodi kalarestorani. Restorani kööki tuleb kiita, mulle ta meeldis. Edasi sõit Peipsi suunas, suitsulatikad ja 3 kilo maasikaid, väike ring Eestile tehtud! Lõpp hea, kõik hea.
