Monday, June 17, 2013

Harku Järvejooks 2013

Järvejooksude sari sai Viljandi eemalejäämise tõttu alguse Harku Järvekaga. Avastasin selle jooksu alles eelmisel aastal, olulisemad kodulinna jooksud tuleb ikka kõik kaasa teha. 



Harku sõudebaasi juures, veel mõnedsajad meetrid pingutust!

Kemplemine ca 4 kilomeetril paikneva järveäärse maajupi omanikuga päädis sel aastal rajamuudatusega, tavapärase 6,4 km asemel lippasime sel aastal esimest korda 6,6, km. Mis tähendab lihtsalt paarsada meetrit rohkem hapnikuvõlas jooksu. Ilm oli ilus, laupäev sattus täpselt kahe väga vihmase päeva vahele. Sooja oli just parajalt 17 kraadi, ainus segav faktor oli päris tugev tuul. 

Christjani ja Tarmoga esimesed meetrid koosjooksu.
Esimene Harku kilomeeter tuleb kiiresti joosta!

Suhteliselt lühike distants tähendab kohest täisgaasi. Jäin stardis väheke tahapoole, esimene kilomeeter tuli harjumatult aeglane, ajaga 3:45. Christjan oli veidi tõbine, aga eelmise aasta Paide-Türi rahvajooksu kogemuse põhjal ka siis väga heade kiirustega. Lisaks oli alguses kambas Tarmo Maiste, kes stardijärgselt kadus kiirelt vaateväljast.



Ülevaade Harku Järveka Garmini statsist

Esimene kilomeeter läbi, pilk vasakule ja paremale kinnitas aeglast algust. Ma ei näinud selle aasta tavapäraseid jooksukaaslasi enda ümber. Tegin teise kilomeetri 3:33-ga ja tõusin nö oma punti. Kolmanda kilomeetri alguses nägin ootamatult enda ees üllatavat paari. Evelin Taltsi kiirused on juba poolteist aastat olnud sellised, et ka tempokrossi puhul oleks ta pidanud olulisemalt eespool olema. Kuid hoopis üllatavam oli näha Gunnar Kingot, kes on Eesti tuntumaid varvassusside propageerijaid rahvajooksjate seas, jooksmas hoopistükkis paljajalu! See ei olnud rahulik sörk, vaid ca ajaga 3:37 kilomeetri tempos jooksmine asfaltteel. Enam ei loe Runner's World Magazin artikleid paljajalu jooksmise kohta, vaid keegi teeb seda meie rahvajooksul reaalsuses. Ja mitte aeglaselt!


Hea ja sile kergliiklustee jõudis Harku järve vastakalda majade juurde. Tempot tuli hoida, kuid seda on kergem öelda kui reaalsuses elluviia. Tarmo Maiste oli juba kaugemal ees, Alar Savastver hakkas roostikus eest ära libisema. 



Neljandal kilomeetril muutus pilk mõtlikuks!

Pisut üllatav oli näha Stamina kollases võistlusdressis jooksvat Vladimir Vaherit otse enda ees. Tema peaks ka alavormi puhul minusugusest vanakesest eespool olema. Rada jõudis taas asfaldile ja siis tegi vastutuul veidi liiga. Aga eks sellises staadiumis ole ka neli aastaaega ja rahvusvaheline imperialism süüdi, et enam hästi joosta ei jõua. Ise ju süüdi pole kunagi! ;-) 


Harku sõudebaasi juures, kus lapsepõlves sai kaks olümpiaeelset suve Optimisti purjetajapoisina oldud

Tegelikkuses istus nädalatagune Ööjooks veel kontides. Aasta tagasi olin samal ajal lisaks veidi tõbine, kuid nüüd tean, et nädalaga Ööst ei taastu. Eesmine punt libises eest ära, kuid lõpu eel formeerus uus. Vaher, Sagaja ja Jõevee olid liival teravama jalaga, sel aastal võttis ikka kepsu lausa liiga pehmeks. Märk järgmiseks aastaks, rohkem jalalihaseid enne Harku Järvekat.


Rannaliiv tegi lõpus liiga, aga päästev finiś on käes!

M45 vanuseklass poseerimas, koos klassivend Kaupoga!



Wednesday, June 12, 2013

Ööjooks 2013

Me juhindume emotsioonidest, täpselt samamoodi hindame erinevaid rahvajookse fiilingu järgi. Mis tunne on just sellel jooksul joosta? Ööjooks ja Energiajooks on Saaremaa Kolme Päeva Jooksuga minu enda lemmikud. Seal on alati hea joosta. Erand polnud ka käesoleva aasta Ööjooks.


Mõned minutid enne starti Jaaniga aega parajaks tegemas

Tartu 10 km Olümpiajooks näitas, et mingi kiirus on siiski olemas. Vahenädala lõigutreening ning fartlek andsid kindlasti kiiruslikku vastupidavust juurde. Kahenädalane vahe tuli igal juhul kasuks, sest nädalase vahe korral oleks ainult taastavaid treeninguid jõudnud teha. Rapla jooksust sel aastal loobusin, sest oleks tahtnud täpset 5 km joosta, paraku oli millepärast mõõdetud rajaks 4,6 km. Donatas lubas järgmiseks aastaks täpse 5 km maha mõõta, olen siis kohe kambas. Lisaks Rapla jooksupäeva pöörane palavus, mis näitena Raplas 10 km läbinud Lauri Valdmaale Ööjooksuks liiga vähe aega taastumiseks andis. Ööjooksu trumbiks ongi hiline algusaeg, õhtuses karguses on tõeliselt hea joosta.

Kuldkollase õhtupäikese valgus on fotograafi õnnistus, Mallor oskas selle ära kasutada!

Jõudsin Rakverre teadmisega, et Garmini kell on koju jäänud. Kas oli see alateadlik otsus, võta nüüd kinni. Igal juhul tuli joosta organismi kuulates, sain huvitava kogemuse.



Veel mõned minutid ning ringkäik mööda Rakveret saab alguse!

Ööjooksu korraldajatel on olnud nutti jätta alles poolmaratoni formaat. Meil juba on Eestis piisavalt täispikki maratone. Juba ajaliselt ei saaks ööjooksu formaadis maratoni korraldada, sest lõpp jääks sõna otseses mõttes keset ööd, paljudel juhtudel vaat et vastu hommikut. Las olla üks tõeliselt hea poolmaraton.



Kohe alguses formeerusid erinevad pundid

Enne jooksu sai FB-s räägitud Tarmo Maistega pundis jooksmisest. Selle aasta jooksud on võrdselt kulgenud, siis tasuks poolmaratoni kilomeetreid koos pundis teha. Stardipaugu kõlades tekkis punt, kus olid Christjan, Ahto, Alar Savastver lisaks Olga Andrejeva ja Lily Luik. Olümpiajooksu kogemuse põhjal jämedalt võrdse kiirusega punt. 



Paraku osutus esialgse pundi kiirus liiga suureks

Neljanda kilomeetri lõpuks oli selge, et täna minul sinna punti asja ei ole. Nii kiirendas Olga Andrejeva oma isikliku rekordiga lõppenud lõppajaks 1:19:24, Christjan 1:20:32. Neljanda kilomeetri lõpuks haakisin end pundist lahti.



Veel viimast kilomeetrit Christjaniga koos

Ees on suhteliselt hõre, nii oli selle pundi taga tükk tühja maad. Viies kilomeeter läks vist väga kehva kilomeetri ajaga, kuid taastumiseks oli see vajalik otsus. Äkki oligi Tarmo Maiste selja taga ning tegime paarisjooksu sisuliselt lõpuni välja. Tarmo oli jõuvarusid selgelt ühtlasemalt jaganud ning vahelduva eduga oli ta minu ees kuni 14 kilomeetrini välja.



Rütm on taastunud, Ööjooks võis jätkuda!


Mallorile kinnitus, et kõik on OK!

Ca 8 kilomeetri paiku kukkus Lily Luik eesmisest pundist ära. Tarmo ees ja mina Lily tempos, nii neelasime kilomeetreid kuni 13 km verstapostini. Siis kukkus Lily uuesti ära ja ma pidin rütmi osas otsuse tegema. Tarmo Maiste oli selleks ajaks ca 50 meetrise edumaaga ees. Olin mõned kilomeetrid ennem esimese geeli võtnud. Kobasin SIS geelikotti ja avastasin, et mul olid eelkõige stardi jaoks mõeldud glükoositabletid alles. Võtsin kolm tabletti ja surusin need endale sisse. Võtsin veel lisaks ühe soolakapsli, mille korraliku pingutusega suutsin alla neelata. Miks taastavatest vahenditest nii palju kirjutan? Minu ülekaalu juures on nad olulisel kohal. Lisaks on ülioluline taastumine esimese nelja kilomeetri ebaõigelt valitud tempost. Läkastades sain korraliku tankimisega hakkama ja jooks võis jälle alata. Täpselt samast kohas toimus ka aasta tagasi jooksus pööre. Sain enne Tarva mäge Tarmo Maiste kätte. Jooksuga mäest alla, väike duśś ning pikk-pikk sirge kilomeetritel 16-18 võis alata. Muuseas, sellel sirgel pannakse jämedad Ööjooksu jõujooned paika. Oma jõuvarusid valesti hinnanud sellel pikal sirgel hävivad lõplikult ning hea aja saamiseks tuleb seal kiire olla. Enne joogipunkti pressisin viimased glükooositabletid sisse ning gaas sisse. Esimesena tuli selg ees vastu Priit Simson, kes nädala alguses oli veel haige olnud. Nagu Priit ütles, läks ta kaasa oma tavapärase pundiga, kuid haigus oli siiski jätnud oma jälje. Ahto oranźid põlvikud lähenesid järjest enam. Lõpuks oli meie vahe veidi üle kümne sekundi. Avaldan siinkohal Tarmo Maiste pulsikella kilomeetrite vaheajad. Tarmo: ajad minu kella järgi: 1 km 4.05 / 2 km 3.50 / 3 km 3.48 / 4 km 3.55 / 5 km 3.47 / 6 km 3.57 / 7 km 3.58 / 8 km 3.53 / 9 km 3.55 / 10 km 3.54 / 11 km 3.54 / 12 km 4.02 / 13 km 4.02 / 14 km 3.58 / 15 km 4.00 / 16 km 3.57 / 17 km 3.54 / 18 km 4.02 / 19 km 3.54 / 20 km 3.55 / 21 3.57. Meil oli lõpus ca 20 sekundit vahe, mistõttu viimane kilomeeter võis mul endal ca 3:40-3:45 tempos minna.



Hea, et teravust kuni lõpuni jagus!


Päästev finiś silme ees!

Nägin teiste seas üht minu vanuseklassi härrat selg ees lähenemas. Lõpukilomeetriteks olime juba kohakuti, kui ta äkki uue hingamise leidis ja mind finiśis sekundiga võitis. Sisetunne ei petnud, Viktor Afanasjev oligi M45 vanuseklassist teine, aga õnneks ei olnud tegemist Linnajooksude sarja mehega. Kokkuvõtvalt võib rahule jääda, kuigi kilomeetrite ajad kõikusid päris suurel määral. Enam tegi head meelt siiski äkilisemaks lõpuks vajaliku kiiruse leidmine. Tegu tehtud, koheselt jooksujärgne kohustuslik rituaal - jooksjate muljetamine. Priit Simson juba kurtis oma muret hiljutisest haigusest. Jaanil jäi nädalatagusest rattasõidust jääkväsimus sisse, jooksust erinev pingutus ei lubanud lihastel kiiremini taastuda. Ahtol oli vist sellesama pundi kiirus siiski liigseks osutunud, aga enamvähem aja sai siiski kirja. Indrek Ilumäe tegi uue laine, aasta-paar tagasi tõsisemalt jooksmisega tegelema hakanud harrastajatest esimese tõsisema statement'i. Ilumäe Ööjooksu poolmaratoni aeg oli 1:16:14. Ööjooksule ainult üks pretensioon - championchip.ee ajamõõtmisest loobumine ja Nelson Timing süsteemiga liitumine tähendab esialgu probleeme Ööjooksu kajastamisega spordiportaal.ee tulemustes. Aga rõõmsamast. Äkki tuli Kristiina uudisega, et lõppaja 1:27:42 puhul pandi talle kaart paelaga kaela, kus oli selgelt kirjas: olete võitnud naistest auhinnalise kuuenda koha! Pole paha, FB Jooksmise esindaja ikka suurel jooksul auhinnalisel kohal! Lõpp hea, kõik hea. Järgmisel aastal uuesti stardis.


Lõpp hea, kõik hea!