Mõned mõtted Haapsalu 10 km maantejooksu teemadel.

Sisehooaeg hakkab läbi saama. Kuigi veel täna õhtul viskas ilmataat sellise vimka, et hoia ja keela! Jalutasin pühapäeval (07.04.) koeraga Kodu tänava pargis ning ei saanud tihedast aprillikuisest lumesajust fotot tegemata jätta.

Jooksust. Haapsalu jooks oli meil Jaani ja Karrega aasta tagasi esimene suurem täppsportlaste võistlus. Sellest meenub pöörane enesetõestamise vajadus, sest tegime esmakordselt väga intensiivse sisehooaja ning kogutud vormi oli vaja realiseerida. Aastaga tekivad esimesed kogemused. Tänavune jooks oli vaba eelmise aasta painest, võtsin seda tõesti kui hooaja avavõistlust, kus pooleaastase pausi järel katsetatakse jälle võistluskiirust.

Sedakorda maabus Haapsalus tõeline Tallinna FB Jooksmise invasioon, meid oli kokku vast 16 jooksjat? Lisaks Mehis Mäe FB Jooksmise Pärnu koondusest. Jooks toimus suuremalt jaolt (stardikilomeetrit väljajättes) tavapärasel Haapsalut ümbritseval maantee trassil, mis muutis jooksu kiireks. Põhiline osa trassist kulges puhtal asfaldil, tõuse oli minimaalselt. Legendaarne Endel Susi on 30 aastat seda jooksu hinges hoidnud, aga alles nüüd on jooks tõeliselt massiliseks muutunud. Tänavu oli stardis üle 80 jooksja. Varakevadiste jooksude alatine küsimus: mida selga panna? Eelmise aasta oktoobri lõpus 2-3 soojakraadiga joostud Frankfurti maratoni kogemus ütleb, et Eestis pakitakse end liiga sisse. Haapsalus oli üks ühele Frankfurti ilm, mis tähendas jooksupõlvikuid ning pikemat ülemist otsa. Oleks võinud veelgi õhemalt riidesse panna. Otsustasin hooaja avastardi teha geelivabalt, ainsa ergutusvahendina kasutasin glükoositropse. Mis on muuseas paganama efektiivsed.

Stardijärgselt tekkisid erinevad grupid, ise sattusin Rain Seepõlluga paarisrakendisse. Temaga me koos lõpuni jooksimegi. Esimene kilomeeter möödus ajaga 3:43, mis on tavapärase 3:30 asemel lausa rahulik algtempo. Üllatas Jaani tahapoole jäämine. Sain aru, et ta püüdis vältida eelmisel hooajal tihti valusalt kättemaksnud kiiret algust, aga täpid peavad esimese kilomeetri kiiruse 3:43 puhul alati kambas olema. Mehis Mäe jooksis esimesed 5 kilomeetrit meist ca 50 meetrit eespool kolmeses pundis, üllataval kombel saime Mehise peale viiendat kilomeetrit kätte. Neelasime esimesse kuue kilomeetriga päris mitu liigse algkiirusega jooksjat.

Juunioride rajarekordi teinud Marten Jõevee oli ainus allaneelatutest, kes meist teps mitte maha ei tahtnud jääda. Oli noormehel ikka vintske kassi hing! Valjult lõõtsutades hoidis ta tervelt 4 kilomeetrit meist hammastega kinni, alles viimase kilomeetri mäkketõus raputas ta lõplikult maha.

http://www.youtube.com/watch?v=zHJgJ7s14KA&feature=youtu.be

Pärast selgus, et Rain Seepõld tuligi jooksma plaaniga võita FB Jooksmise jooksjaid, olime Jaani ja Mehisega kolmekesi vähemalt mulle endale ootamatult Raini ainsaks benchmark'iks selles jooksus. Kilomeeter-poolteist enne finishit pandi paika selle jooksu kohad kaheksandast üheteistkümnendani. Jaan jõudis ca 2 kilomeetrit enne lõppu meie pundi kandadele. Mida õppisin eelmise aasta Paide-Türi jooksust? Pundist tuleb kümne küünega kinni hoida. Jaanil jäi meie pundiga väike vahe ikkagi sisse ja see osutus finishikilomeetril olnud mäevõtuga saatuslikuks. Rain Seepõld tegi ootamatult just mäest laskumise faasis äkkspurdi. Suutsin tal hammastega kinni hoides mõnedsajad meetrid sabas püsida. Jaan jäi vahe tõttu Raini äkkspurdile reageerimisega hiljaks, seda vahet enam tagasi teha ei olnud aega. Sada meetrit enne finishit kamandati meid jooksjaid väga äkki suurelt teelt kõnniteele, õigemini liuväljale. Seal ukerdades ja põõsaste vahel paremat teed otsides me finishisse jõudsimegi.

Aeg finishis 37:38, kohe mõned sekundid hiljem finishis ka Jaan.

Selline on lõplik protokoll Haapsalu 2013.a. 10 km maanteejooksust.

Mis kogemusi hooaja avastart andis? Kiiruslik vastupidavus kehvakene. Intervalle ja fartlekke tuleb veel palju teha. Kiirust jagus kuuenda kilomeetrini, siis toimus järsk langus. Jooksime Rainiga kõrvuti, kumbki teineteise selja taga tuulevarjus joostes viilimist ei harrastanud. Samas näitas jooksu kulg, et olime ühed ühtlasemad tempotegijad pundis kohtadele kaheksandast viieteistkümnendani. Hooaeg on toores veel teistelgi.

Finishis grupildid, väga tublit jooksu teinud Kristiina ja Kadri autasustamised, saunas jooksumeeste jutud, basseinid ja siis täppsportlaste kultuursete ajaviidete juurde.

Müüriäärse kohvik on võrratu, seda elamust kogemata sa polegi külmemal ajal justkui Haapsalus käinud.

Soojemal ajal nimekiri pikeneb oluliselt, näitena Haapsalu loss, jahtklubi ja kuursaal koos promenaadiga. Tagasiteel otsustasime tee pikemaks teha ja Eero ettepanekul arhitektuurselt Eesti shefimat bussipeatust väisata. Mõeldud, tehtud.

Loomulikult tuleb muidu külmavõitu arhitektuurset fotot modelliga elustada! :-)

Järgmisena võtsime ette Harju-Madise kiriku.

Patud andeks antud, jõudsime tagasi kilulinna.