Järvejooksude sari sai Viljandi eemalejäämise tõttu alguse Harku Järvekaga. Avastasin selle jooksu alles eelmisel aastal, olulisemad kodulinna jooksud tuleb ikka kõik kaasa teha.
Harku sõudebaasi juures, veel mõnedsajad meetrid pingutust!
Kemplemine ca 4 kilomeetril paikneva järveäärse maajupi omanikuga päädis sel aastal rajamuudatusega, tavapärase 6,4 km asemel lippasime sel aastal esimest korda 6,6, km. Mis tähendab lihtsalt paarsada meetrit rohkem hapnikuvõlas jooksu. Ilm oli ilus, laupäev sattus täpselt kahe väga vihmase päeva vahele. Sooja oli just parajalt 17 kraadi, ainus segav faktor oli päris tugev tuul.
Christjani ja Tarmoga esimesed meetrid koosjooksu.
Esimene Harku kilomeeter tuleb kiiresti joosta!
Suhteliselt lühike distants tähendab kohest täisgaasi. Jäin stardis väheke tahapoole, esimene kilomeeter tuli harjumatult aeglane, ajaga 3:45. Christjan oli veidi tõbine, aga eelmise aasta Paide-Türi rahvajooksu kogemuse põhjal ka siis väga heade kiirustega. Lisaks oli alguses kambas Tarmo Maiste, kes stardijärgselt kadus kiirelt vaateväljast.
Ülevaade Harku Järveka Garmini statsist
Esimene kilomeeter läbi, pilk vasakule ja paremale kinnitas aeglast algust. Ma ei näinud selle aasta tavapäraseid jooksukaaslasi enda ümber. Tegin teise kilomeetri 3:33-ga ja tõusin nö oma punti. Kolmanda kilomeetri alguses nägin ootamatult enda ees üllatavat paari. Evelin Taltsi kiirused on juba poolteist aastat olnud sellised, et ka tempokrossi puhul oleks ta pidanud olulisemalt eespool olema. Kuid hoopis üllatavam oli näha Gunnar Kingot, kes on Eesti tuntumaid varvassusside propageerijaid rahvajooksjate seas, jooksmas hoopistükkis paljajalu! See ei olnud rahulik sörk, vaid ca ajaga 3:37 kilomeetri tempos jooksmine asfaltteel. Enam ei loe Runner's World Magazin artikleid paljajalu jooksmise kohta, vaid keegi teeb seda meie rahvajooksul reaalsuses. Ja mitte aeglaselt!
Hea ja sile kergliiklustee jõudis Harku järve vastakalda majade juurde. Tempot tuli hoida, kuid seda on kergem öelda kui reaalsuses elluviia. Tarmo Maiste oli juba kaugemal ees, Alar Savastver hakkas roostikus eest ära libisema.
Neljandal kilomeetril muutus pilk mõtlikuks!
Pisut üllatav oli näha Stamina kollases võistlusdressis jooksvat Vladimir Vaherit otse enda ees. Tema peaks ka alavormi puhul minusugusest vanakesest eespool olema. Rada jõudis taas asfaldile ja siis tegi vastutuul veidi liiga. Aga eks sellises staadiumis ole ka neli aastaaega ja rahvusvaheline imperialism süüdi, et enam hästi joosta ei jõua. Ise ju süüdi pole kunagi! ;-)
Harku sõudebaasi juures, kus lapsepõlves sai kaks olümpiaeelset suve Optimisti purjetajapoisina oldud
Tegelikkuses istus nädalatagune Ööjooks veel kontides. Aasta tagasi olin samal ajal lisaks veidi tõbine, kuid nüüd tean, et nädalaga Ööst ei taastu. Eesmine punt libises eest ära, kuid lõpu eel formeerus uus. Vaher, Sagaja ja Jõevee olid liival teravama jalaga, sel aastal võttis ikka kepsu lausa liiga pehmeks. Märk järgmiseks aastaks, rohkem jalalihaseid enne Harku Järvekat.
Rannaliiv tegi lõpus liiga, aga päästev finiś on käes!
M45 vanuseklass poseerimas, koos klassivend Kaupoga!
Ega see Harku jooks ongi selline, kus tuleb stardist gaas põhja vajutada ja siis kannatada jalad piimhapet täis see 24 minutit ära. Tihti on nii, et kui proovid rahulikumalt alustada, siis avastad 3km paiku, et polegi enam kiirust midagi lisada ja lõpuajas kaotadki see 30 sekundit algkiirenduse tõttu.
ReplyDeleteEelmine aasta heas vormis olles oli esimene km koguni 3.28. See aasta tagant tulles sain reaalselt vabas vees joosta vaid viimane kilomeeter, paraku järgmised jooksjad olid asfaldile jõudes juba 60-70m kaugusel ja ei uskunud, et kedagi veel kätte saan, ning lasin selle kilomeetri rahulikult. Kergelt oli ööjooks ka jalgades, kuna mitu päeva olen tundnud kerget säärevenitust ja lasin põlviku alla panna ka jooksuks kinesioteipi.
Tõsi ta on, algusest peale täisgaas sisse. Treener Riho järgi ei tohi max ja average pulsi vahe üle 2-3 löögi olla ehk kohe täie rauaga ja nii viimase meetrini. Ilmselt Ööjooks jääbki ideaalset sooritust segama, lisaks oli teist aastat järjest hästi pingeline töönädal. Aga seda enam peab rahul olema.
ReplyDeleteIlmselt siiski, ma tulen ka Pühajärvele jooksma. Ei anna rahu, et selle jooksu isiklik rekord pärineb juba 5.a tagusest ajast. Olen seal 7 korda jooksnud ja sellest 6 korda on olnud väga palav ilm üle 25. soojakraadi. Ekstreemsem oligi kõige esimene kord 2006.a kui oli 28 kraadi. Isiklik on joostud sellel ainsamal 2008.a korral, kui oli 21 soojakraadi ja tibutas vihma.
ReplyDeleteMul sarnaselt Harkuga vaja ka Pühajärvel vigade parandus teha! Juulis näeme!
ReplyDelete