Thursday, October 31, 2013

Frankfurti maraton 2013


Kevadeti ja sügiseti võite suvalises Euroopa linnas mõnel pühapäeval kohata rahvamasse liikumas kesklinna poole. Kõik sportlikult riietatud, lohkuvajunud põskedega ning riiete keskmiseks suuruseks kas S või M. Kohe-kohe on algamas linnamaraton, mille olemasolu üle on uhke iga linn. Kehaline passiivsus on tänapäeva ühiskonna suurimaid pahesid, maraton on üheks pääseteeks. Arenenud ühiskonnas ei kohta maratonipäeval anonüümseid vihakirju juhtivate veebiportaalide kommentaariumites. Vastupidi, maratoniks broneeritakse vastava linna oluliseimad magistraalid, et maratonist osavõtjad saaksid jooksu kestel parima ülevaate linnast. Nii ka Frankfurtis.


Euroopa finantspealinna Frankfurti pilvelõhkujate taustal jooksmas

Otsus Frankfurtis sel aastal uuesti joosta tekkis juba aasta tagasi. Sain kampa Sulevi, kes tegi 4-aastase vahe järel maratonirajale come-back'i, mis oli õige otsus! Lisaks otsustas Ly teha oma senise kiireima, mis osutus samuti õnnestunud plaaniks. Lisaks saime kampa Eriku, Raini, Diana ja Janno.


Ly, Erik, Diana, Janno, Hanno ja Sulev Astoria ees

Vältisime eelmise aasta napikat, mil 3-tunnise lennu edasilükkumise tõttu astusin hotellituppa õhtul pool kaksteist, et siis kuue tunni pärast maratoniks üles tõusta. Reedeõhtune Frankfurt võttis meid vastu harjumatult sooja ilmaga, oli ca 17 kraadi sooja. Kontrast eelmise aasta miinuskraadide ja lumesajuga oli suur.



Öine Frankfurt tulede säras


Meie kodutänav kiviviske kaugusel stardikoridorist

Kohe reede õhtul tegime järjekordse laadimise Itaalia restoranis. Järgmisel päeval enne lõunat sai suurema kambaga väike 4-5 kilomeetrine soojendusjooks tehtud, lõunaks seadsime sammud Frankfurti maratoni võistluskeskusesse.



Matteuse kirik üllatas hiigelgrafiti ja tolerantsi kuulutamisega


Pasta ja laadimisjoogid Frankfurdi võistluskeskuses


Päev ennem hea lõpukaare all naeratada

Ei saa me läbi CEP-ita! CEP Frankfurti keskuses


Frankfurti stardis


Frankfurti tänavatel ei sõida ainult nõelasilmast tulnud fünferid


Suurim valgusshow maailmas! Just nii kommunikeerib Norra end Frankfurti välimeedias. Hea analoogia meie VisitEstonia.com kampaaniatele

Võistluspäeva hommik käes, seadsime sammud messihoonete poole. Asicsi stardikoridoris tekkis jabur situatsioon, kus jäime masside poolt karpi surutuna piirdeaia taha. Stardipaugu kõlades hüppasime Rainiga eesotsas üle aia ning jooks võis alata. Hoidsime kolmekesi punti, Sulevil tundus samm algusest peale lennukaim olevat.



Mõõdame Sulevi ja Rainiga Frankfurti tänavaid


Frankfurti tänavatel

Jooksu alguses oli pilvealune ilm ja 16-17 kraadi sooja. Kusagil 15 kilomeetri paiku hakkas sadama ja muutus tuulisemaks. Siin tekkiski esimene oluline apsakas. Ma kummardasin vastutuult vihmas joostes instinktiivselt ette ja nii rikkusin ära oma senise hästi hoitud jooksja asendi. Keha ettepoole kallutatuna annab eriti reielihastele liigset lisatööd, aga seda ohtu ei osanud koheselt hinnata. Pooliku juures olime Rainiga veel ilusti 3-tunni graafikus, Sulev juba oluliselt eespool. Ca 24 kilomeetri paiku liikus Rain eest ära ja püüdis hiljem 37 kilomeetri paiku Sulevi kinni. Mul asjad nii hästi ei läinud. Lausvihmas lagunes mul tehnika täiesti ning ca 28 kilomeetri paiku oli selge, et alla 3 tunni ei tule kohe kindlasti. 



Ringiga tornide juures tagasi!

Tempo aeglustumine oli veel kuidagi talutav, aga 40 kilomeetri tähise juures lõppes jooks üldse. Reiekrambid panid mu joonelt seisma. Edasine oli vaevaline vastutuult kooberdamine. Frankfurti publikut on palju kiidetud, ja õigusega! Mind ergutati pidevalt, sest rinnanumbril olev eesnimi on ka Saksas levinud nimi! Meenub Tallinna maratoni teise ringi algus Viru hotelli juures, mil tempomeister Margus Pirksaar pidi hääle kähedaks karjuma. Hei, publik, ergutage meid, ärge vahtige meid vaikides! No seda juba kogenud maratonilinna publikuga ei juhtu!



Viimane kõndimine oli lausa paarsada meetrit enne finishit


Nüüd sain jalad siiski käima!

Nüüd sai lõpuks viimast paarsadat meetrit jooksma hakata!

Lõpp on siinsamas!

Tehtud! Netoaeg 3:15:31. Nüüd kiirelt hõbedane kile ümber ja taastuvaid vahendeid manustama. Kambaga spaasse minek, saunad ja muljetamised. Tegelikkuses läks teistel tõesti hästi ja see tegi meele uuesti heaks. Sulev sai ilusa aja, Rain lausa alla kolme, Ly napilt isikliku ja Diana isikliku. Meie tippudest pole üldse mõtet rääkida! ;-) Ilja tegi läbi aegade edetabeli kolmanda aja, Sasmin ülieduka come-back'i ja vanameister Lein alla kahe ja poole. 



Vastu õhtut võistluskeskusesse minnes avastasin, et viimased tublid teevad veel oma finishisirge jooksu. Ca 6 tundi rajal on tähelepanuväärne vastupidavus!

Üks oluline mõte. Jooksurahvas on klaari silmavaatega igavesti maru seltskond. Eriti peab kiitma meie tippe. Päikesepoiss Viljar, superhea loomusega Romka ning ülimalt sihikindel Ilja. Kui dr. Holden novembrikuise rabamaratoni plaani välja hõikas, siis polnud oma osalusega mingeid probleeme. Sest planeeritava rabamaratoni osalustasud lähevad tippude toetuseks. Aga oma osalusega annad isikliku hinnangu meie tippudele, kas nad on sinu arvates toetust väärt? Ma arvan 100%, et on!

Nüüd rahulikumal lainel. 2014 hooaja ettevalmistav periood on alanud.

2 comments:

  1. Nii ta on, et pealtnäha pisiasjad võivad jooksu täiesti rikkuda. Olen ka Rabamaratonil kindlasti platsis.Mõnus tunne oli olla selle idee sünni juures. Nimelt idee küpses Poznani maratonile sõidul. Kindlasti oli Ivaril juba enda peas midagi enne toimumas, kuid avalikult sai see ilmselt kuskil maanteepeal tiksudes välja öeldud. Esialgne plaan selline kontrollitud tempokas jooks on nüüdseks asendunud ilmselt aeglase kulgemisega, kuna lahe oleks teha selline pikk rahulik jooks suurema seltskonnaga. Üritan jooksu ajal mingisse suuremasse seltskonda end sisse möllida.

    ReplyDelete
  2. Sama siin. Kiired jooksud on selleks hooajaks tehtud, nüüd edasine puhtalt missioonitundest kantuna!

    ReplyDelete