Thursday, May 15, 2014

Tartu Jooksumaraton 2014

Kevad on jooksukrosside aeg, eriti ärevaks läheb mai esimesel poolel. Tartu Jooksumaratoni reklaamitakse kui Baltikumi suurimat krossijooksu, ma ise kambas juba aastast 2008. Ainult kodukandi Ülemiste Järvekas on saanud samapalju osalusi.



Tartu Jooksumaratoni lõpusirgel

Võistluseelsel nädalal tuli võidelda haigustega. Möödunud talv hoidis jooksjaid, kuid pidevad plusskraadid olid soodsad ka viirushaigustele. Sel kevadel on rahvas haige olnud hordide kaupa, minu püüdis külmetus koos kaotatud häälega kinni kolm päeva enne Tartu Jooksumaratoni. Neljapäeva õhtul oli selge, et reedene päev tuleb veeta kodus, teki all, Theraflu ja Decatyleni seltsis. Laupäeva hommikul tekkis veendumus, et oma stardiraha ma korraldajatele ei kingi. Suusamaratoni eurod läksid juba tuulde. Kristiina ja Jaan autosse ja teekond Piiri spordilaagrisse võis alata. Tartu Lõunakeskuses asuvas võistluskeskuses pastasöömine, numbrid kätte ja CEP-i telgis Mallorile ja Martinile terekäsi pihku. Martin jäädvustas ka minu kohtumise teise minaga.



Lõunakeskuse kohtumine teise minaga

Ilmaennustus oli soodne, pilves ning ca 10-12 kraadi sooja. Täpselt nii läkski, paremat ilma Otepäält Elvani kulgemiseks ei oska soovidagi. Mallor tegi ainuõige otsuse teha lõviosa fotodest staadionil ning suure ristmiku peal, kus tee Otepäält välja keerab. Rahvas on veel vinks-vonks, vastandina viltuste nägudega viimastel kilomeetritel.


Viimased naeratused enne 23,4 kilomeetrit

Nüüd hooga mäest alla!


Ahti Suppiga (70) pundis kuni lõpuni

Tartu Jooksumaratoni esimene suurem dilemma on asfaldikilomeetrite tempovalik. Eriti mäest allakulgeva teise kilomeetri 3:42,5 jättis metsakilomeetrite jaoks väikese puhvri. Mis tegelikkuses õige pea ka käiku läks. Asfalt kulges tandemina Jaaniga, kuid maastikule keerates oli Jaan äkitselt kadunud. Juba kaheksanda kilomeetri kellapiiks näitas aega üle 4 minuti (4:02,6), mis tegi kiirelt selgeks, et täna mingit hiilgeaega ei tule. Kristjan Enno märkis tabavalt, et Tartu Jooksumaraton tuleb läbida pidevas kerges punases. Kes kohe ahneks läheb ning rohkem punasesse läheb, see saab valusalt vastu näppe! Paljukiidetud Garmin 620 otsustas mulle just nüüd vimka visata ja näitas ühtlaselt pulssi alla 100. Tunnetuslikult hoidsin tempod ja rütmid kontrolli all, kuni 15 kilomeetrini püsis punt 5-6 liikmelisena.


Veel on kõik hästi!

Ketneri joogipunktis jooksime pundiga mööda Slava Koshelevist, kes oli täiesti ärakustunud. Koheselt meenus eelmise sügise Tallinna maraton, mil Slavaga sama asi juhtus. Kas pikad distantsid on talle raskeks muutunud, sest lühemad sutsud on sel aastal ta nö enda pundis olnud. Ketneri järgselt nägin otse enda ees Mehist seismas, midagi oli jalaga juhtunud. Mehis sai siiski liikuma, kuid otse minu ette jäi ta lõpuni välja. Kusagil viieteistkümnendal kihutas Kristjan Enno viiese rongi eesotsas minust mööda nagu postist. Sassi joogipunktini kulges jooks veel talutavalt, sealt edasi läks juba kannatamiseks. Kuulus 20 kilomeetri mäkketõus kustutas mind juba kolmandat aastat järjest lõplikult, kilomeetri 4:29 tempo räägib iseenda eest. Olen kolm aastat järjest sattunud Ahti Suppiga ühes pundis jooksma. 2012.a. tegi ta Priit Ailtiga koos tugevama lõpuspurdi, kahel viimasel aastal oleme olnud tandemina koos algusest lõpuni.


Ahto möödus kaks kilomeetrit enne lõppu meie grupist

Kes siin vajutada suudab, parandab oma positsiooni võimsalt!

Lõpukilomeetrid sõna otseses mõttes ärakannatatud, lõppajaks 1:34:12. Nüüd kiirelt riideid vahetama ja muljetama. Kaido Vahkal ja Lauri Valdmaa tegid ilusad tulemused, Sulev Liht samuti tubli, sest vanuseklassi 50+ kolmas koht on taskus. Iga tõsisem harrastaja teeb hiljem põhjalikku tööd lõpuprotokolliga. Senine peamine allikas - www.spordiportaal.ee - pani kahjuks sellest aastast pillid kotti. Kas ajutiselt või lõplikult, seda näitab aeg. Nüüdsest peamine tähelepanu: http://www.championchip.ee/ftp/liveresults/2014/140511_23km/ 



Garmini kokkuvõte Tartu Jooksumaratonist

Garmini kokkuvõte Tartu Jooksumaratonist, pulsinäitu mitte vaadata!

Kristiina naistest kolmas! Sulev M50+ kolmas, ma ise M45+ kolmas! Jaan lihtsalt 123. kohal.

Pärtel tegi ilusa, alla 1:30 jooksu!

Täppsportlaste tipphetk - Kristiina Verevmägi kolmas koht Tartu Jooksumaratonil

Täppsportlased naiste autasustamise järgselt poseerimas!

Sekretariaadis sai ehkupeale esitatud küsimus võistkondlike tulemuste kohta. Vastuseks öeldi, et pangu Täppsportlased end kolmandaks kohaks valmis!

Kaarel Piip kui peamine süüdlane Täppsportlaste kolmanda koha puhul kahjuks pildilt puudu

Lõunalõvi võidukas tiim pildil

Sellist fotot saab juba kolmandat aastat järjest teha! Pole paha traditsioon!

Selles postituses rõhk rohkem fotodel, sest haigusejärgselt mingit hiigeltulemust ei tee. Kokkuvõtvalt sai võetud maksimum, tuleb ainult rahul olla! Järgmise korrani!

3 comments:

  1. Kui arvestada, et haigus selja taga, siis ikka korralik tulemus. Ma sain kuulsal teise kilomeetri laskumisel isegi 3.33 kilomeetriajaks. Esimest korda üle 4 minuti käis kell 10.km 4.02. Huvitav mis Mehisega juhtus. Jooksime 5-17km ühes pundis kuni äkki ta kadunud ja lõpuks koguni 2 min vahe. Mul läks kuulus 20.km valutult-4.04.

    ReplyDelete
  2. Tubli tulemus! Kui eespool kirjeldasid, et "liiga kaua punases tsoonis" olla ei tohi, siis tulin kohe ise meelde. Viimased kaks jooksu on just seda moodi läinud, aga lõpptulemus on olnud hea. Ega muud soovida ei oskagi jui kerget jalga järgmisteks voistlusteks!

    ReplyDelete
  3. Lauri, sul läksid asjad planeeritult. Järgmisel aastal sihiksid juba täiesti põhjendatult maagilist 1:30 piiri? Toomas, tänud ja kerget jalga sullegi!

    ReplyDelete