Sunday, May 25, 2014

Tartu Olümpiajooks 2014

Aastad ei ole vennad, seda kõnekäändu tuleb Tartu Olümpiajooksu kirjeldamiseks kasutada. Astusime Ahtoga eelmisel aastal Kaarsilla juures bussilt maha, et kiirelt läbi vihmasaju TÜ spordihoone juurde jõuda. Sel laupäeval astusime jällegi Ahto ja Silveriga bussilt maha teadmisega, et võidelda tuleb 30-kraadise kuumusega. Eelise saavad pikamaajooksja ideaaltüübile vastava füüsisega jooksjad. Täppsportlastest oleks Kaarel Piip laupäevases põrgukuumuses ideaalselt hakkama saanud, aga doktorantuuriga seotud stazheerimine välisülikoolis on Kaarlile ikkagi peamine. Siis tulevad hobid nagu näiteks pikamaajooks. Ma ise täpselt vastand, jändriku vana Finnimehe purjetaja füüsis ning passist vastuvaatav sünniaasta ei olnud need trumbid, mida laupäeval lauda lüüa võinuks. Eelmise hooaja ilmastik hoidis sarjajooksjaid. Linnajooksudest ei jäänud meelde ühtegi ekstreemsemat juhtumit, Järvekatel möödus ka Pühajärve etapp mõistlikus soojuses. Aga nagu öeldud, pole aastad vennad. 



Päike lagipähe paistmas ja lõpuni jäävaid kilomeetreid lugemas

Võistluskeskuses vanadele võitluskaaslastele stardieelselt terekäsi pihku. Kiire pilguga sai klaariks, et Lauri Valdmaa on esimese poolaasta mahtude poolest end väga heasse füüsisesse saanud, kindlasti võib heale tulemusele loota Kaido Vahkal. Indrek Mumm teeb eriprogrammiga väga intensiivseid treeninguid, sealt lihtsalt peavad tulemused tulema.


Kolm maikuist olulisemat jooksuvõistlust on kõik ka tiimivõistlused. Mansade kokkusaamised on eriti sel aastal olnud tõeline peavalu, aga Tartu Olümpiajooksuga muutusid asjad lõpuks juba naljakaks. Kes oli pikalt haige või jäi napilt mõned päevad enne võistlust haigeks, kes jalahädade küüsis. Kõik vähegi head tulemust tegevad täpid olid kõikuva jooksuvormi tõttu etteennustamatus olukorras. Ainsaks erandiks selgelt tõusvas vormis Täppsportlaste esinduskoosseisu liige Kristjan Enno. Valitsev leitsak pani kõigele krooni pähe, elimineerides muidu korras jooksjad. Kui sama pundiga sai eelmisel aastal auhinnaline teine koht võetud, siis sel aastal ei saanud isegi mõelda eelmise aasta edu kordamise peale. Näitena pandi Priit Lehismets Stamina II koosseisu vedama, nii tugevad olid konkureerivad mansad.



Täppsportlased Tartu Olümpiajooksu eel

Stardieelsed veeprotseduurid aitasid kõvasti kaasa. Pea jooksva külma vee alla, märg buff pähe ja Kroonsilla stardikoridori minek. Viimasel hetkel jäin mõttesse, et märjakstehtud buff ei hinga ning mõne kilomeetri möödudes võib ta hoopistükkis karuteene teha. Viskasin buffi peast ja tagantjärgi oli see õige otsus. Pea peab kuumuses vabalt hingata saama ning joogipunktides tuleb vett pähe kallata. See on selgelt parim lahendus.


Heiki Nabi andis stardipaugu ning jooksurahvas läks liikvele. Tunne oli alguses hea, esimese kilomeetri kellapiiks andis ajaks 3.33. Ka palavaga tuleb esimene kilomeeter tempot anda, et oma õiges pundis püsida. Leitsakus puudub variant, et teed tugevalt tõusvas joones keset +30 kraadi kiirenevaid lõpukilomeetreid. Sellise taktika kasutajad peavad olema ülimalt soojataluvad ning hiilgavas füüsilises vormis. Mina oma laupäevase seisuga nende hulka ei kuulunud.



Leitsakust hoolimata tehti avakilomeeter väga hea tempoga

Teiseks, kolmandaks kilomeetriks kujunes punt, kellega koos saigi enamvähem lõpuni joostud. Gaabriel Tavits, Indrek Mumm ja Lauri Enn. Kolmanda kilomeetri alguses teavitas Garmin 620 mind optimistliku teatega: Recovery check good! ;-) Muuseas, tol hetkel oli see täiesti tõene fakt!



Jooksu algfaas, veel sai hakkama!

Jooksu esimeses pooles andis kõige paremas mõttes tunda vastutuul, mis aitas oluliselt paremini selles kuumas hakkama saada. Kõik hilisemad kuumarabandused juhtusid kõik jooksu teises pooles, mis kulges tuulevaiksel, puudevahelisel kergliiklusteel.



No nüüd on jooks faasis, mil sai ainiti kilomeetriposte vaadatud


Enne Atlantist lagunes punt, polnud jõudu kaasaminekuks


Christjaniga pundis, lõpuni veel alla kilomeetri jagu maad



Sel hetkel ma isegi ei mõelnud lõpukiirendusest, peas oli ainult mõte päästvast finishist 


Veel mõnikümmend meetrit päästva finishini

Keskendumine ainult mõneks jooksuks võib saada ootamatu tagasilöögi, põhjuseks tervis või ülipalav ilm. Tartu Olümpiajooksu võtsingi puhtalt Linnajooksude sarja avaetapina.



Pulsinäidud oli parajalt hullumeelsed, väga palju nii joosta enam ei tahaks!

Et 10 kilomeetris mõnel kilomeetril aja üle 4 minuti saad, seda ei mäletagi

Kõik Täpid Tartu Olümpiajooksu järgsel grupifotol

Kogu Tartu 2014 Olümpiajooks arvudes: http://www.championchip.ee/ftp/liveresults/2014/140524_10km/
http://www.championchip.ee/template/files/mdl_files.php/Olympiajooks2014_tiimid.pdf

Heast koostööst Täppsportlaste ja Mallori / CEP Eestiga on siinses blogis palju juttu tehtud. Tänud Mallorile viite eest! :-)


Tänud Mallorile! :-)

4 comments:

  1. Tagantjärele mõeldes polnud eriti raske vastutuules tempot hoida ja järsult läks raskeks ja kuumaks peale 5km, kui rada pöördus ning jahutavat tuult enam polnud.
    Esimeste poolaasta suurte mahtude üks mõtteid on olnud ka vastupidamine kevadisele tihedale võistlusgraafikule. Kui ilmateadet kuulsin, siis oligi mõttes see jooks võimalikult vähese ajakaoga lõpetada. Usun, et sain hästi hakkama. Ainus viga oli vast teise kilomeetri keskpaiga sillale tõusul väike vahespurt, et suurem punt, mis 10m ees jooksis kätte saada. Raplas tuleb oluliselt mõnusamas ilmas kihutamine.

    ReplyDelete
  2. Lauri, olukord muutuski koheselt käänakuga tagasiteele. Jahutavat vastutuult enam polnud, umbses leitsakus tekkis vastik, hapnikust tühi vaakum. Vaatame, kui jahedaks lähipäevil läheb. Raplas näeme!

    ReplyDelete
  3. Jooksutehnika on sul küll kadestusväärne. Võrdlesin enda andmetega hiljutiselt 10km jooksult Stockholmis: sul keskmine kadents 184 (mul 164), ostsillatsioon 9,6 (mul 12,2). Ainus, mis mind konkurentsis hoiab, on sammu pikkus (1,42/ 1,62) ja maakontakti aeg (223/ 216), aga ega selline kiire hüplemine mõistlik pole. Kas jooksed loomulikust andest niiviisi või oled eraldi tehnikat lihvinud?

    ReplyDelete
  4. Pärtel, nüüd sa ehmatasid! ;-) Kui üldse midagi minu jooksus head leida võib, siis ilmselt on see lugematute jooksuharjutuste tagajärg. Neid on viimase kolme aasta jooksul tehtud pöörases koguses ja mingit mõju nad lihtsalt peavad avaldama!

    ReplyDelete