Tartu 23,4 km Jooksumaraton.

Baltikumi suurima osalejate arvuga krossijooks väärib ikka osalust, esimest korda sai seda tehtud juba 2008. aastal. Eelmisel aastal suurepäraselt õnnestunud jooks andis stardikoha eliitklassis, aga ülipikaks veninud talv selleks aastaks suuri lootusi ei andnud. Viljandi Järvejooks õnnestus tänu lühemale distantsile, pikematel maadel loeb ainult maht ja maht.

Veel on kõik ok, käsil on esimesed kilomeetrid.

Võib-olla tegi Jaan õige otsuse, osaledes aprilli lõpus ja mais väga erinevatel maastikujooksudel. Sealt tekkiski lühike, aga väga intensiivne krossijooksu baas. Võtame neid kui kontsentreeritud intervalli ja fartleki seeriat maastikul. Ma ise ei julgenud vanuse tõttu sellist võistluskoormat kanda võtta.

Kohe tuleb start, Malloril oli fotokas kaasas ja tegi kiire klõpsu!

Võistluspäeva 15 kraadi pilvealust ilma oli vedamine. Eelnevate päevade 25 kraadi võimendub metsavahel veelgi, õnneks ei tulnud selliste probleemidega tegeleda. Uued New Balance 890V3 said talvel esmakordselt ära proovitud, nüüdne jooks oli esimene krossijooks nendega. Head nagu eelminegi V1 paar. Vanad mehed peavad jalgu hoidma, CEP sobib selleks suurepäraselt. Stardis geel ja täisgaas sisse. Viljandi kogemuse põhjal lootsin meie täppsportlaste eliitklassi meestega grupis joosta, ajad olid ju poolteist nädalat tagasi enamvähem võrdsed. Jaan lendas staadionijärgsel mäest laskumisel kui tinakuul eest, mingi hetk jagas ta Pirksaare ja teistega puid ja maid. Jooksime Christjaniga praktiliselt terve asfaldi osa koos.

Viljandi aegade põhjal tundus punt jõukohane olevat.

Esimene tõsisem asfaldijooksu tõus

Keerasime asfaldilt metsavahele, pulsinäidud olid veel kontrolli all. Mõned löögid kõrgemad, aga ei midagi hullu veel. Ca 10 kilomeetri paiku tundsin siiski, et kiirused hakkavad liiga tegema. Ei saanud eelmise aastaga sarnaselt mõnda rongi lülitatud, üksi paraku väga pikalt efektiivselt ei jookse. Inimene on grupiloom ja koos joostes saad raskustega hõlpsamini hakkama. Muidugi on Jooksuportaali kommentaarium täis üksikute huntide hõikeid üksi jooksmise ainuvõimalikkusest, aga las AA ja teised legendaarsed kommentaatorid kuuluta enda tõde edasi. Fakt on see, et grupitöö on efektiivsem.

Kolm kaaskannatajat!

Järsk viieteistkümnenda kilomeetri tempolangus viis tuju nulli. Suutsin eelmisel aastal tempoka alguse lõpuni kesta, seda muidugi teatud "mööndustega" viimasel kilomeetril! ;-) Aga kui intervallide ja fartlekkide põhja all ei ole, siis Otepää-Elva metsavaheteede maastik sind maha ka murrab. Ca minut-paar rahulikumat algust oleks võib-olla rohkem säästnud, aga lõpu tempolangus oleks vast nii ehk naa tulnud.

Viimase kilomeetri kannatused!

Rahulolematus jooksuga on kehakeeles ilusti näha!

Meeskondlik võimalus saada kolmas koht oli veel ainus, mis hoidis veel ilusti liikumas. Lõpusirge käes ja nüüd finish! Aeg 1:34:30 ning 90s koht ei olnud just need, millest unistasin, kuid meeskondlikud võimalused hoidsid tuju üleval. Ootasime pundiga tulemusi, kui otsustasin autasustamise ala sissepääsu juures olevasse telki minna ja tulemusi küsida. Paber tulemustega käes ja pidu võis alata! FB Jooksmine meeskondlikult ilusti kolmandal kohal. Ülisuur osa Viljari jooksul, aga eks kõik pidid oma osa andma!

Osa arvukast FB Jooksmise tiimist sai ka poodiumile astuda!  

Saime peamise süüdlase ka pildile!

Selline on siis tõde võistkondlikust protokollist aastal 2013!

Sellise auhinna anname pidulikult Janale üle!

Auhinnad käes, kostitasid Mart, Merle ja Ene meid kuninglikult Otepää häärberis. Rõhuga sõnal kuninglikult! :-) Nüüd siis järgmised 365 päeva ja uuesti starti!