Narva Energiajooks 2013
2011. aastast alates kogunevad jooksuhuvilised EMV 21,1 km distantsiks Narva. Esialgu üllatav samm, kuid paari aastaga on Energiajooks kujunenud üheks Eesti jooksusõprade lemmik poolmaratoniks. Rada on kiire ja Narva nii sageli ei satu. Tulipalavad eelnevad nädalad panid 10. augusti lähenedes ärevamalt kalendrisse vaatama, etterutates oli ka põhjust.
Enamus Energiajooksust möödus pundis Annika Rihma, Pärtel Piirimäe ja Priit Taluga
Pühajärve Järveka järgselt tekkis tervelt viienädalane võistluspaus, mis osutus veaks. Kindlasti peab järgnevateks aastateks eelnevatele nädalatele midagi planeerima. Suurepäraselt sobiks eelnevaks kontrolliks juuli viimasel pühapäeval peetav 11,3 km pikkuse distantsiga Rapla-Kehtna maanteejooks. Sobiks ka juuli viimasel laupäeval peetav Keila poolmaraton, kuid traditsionaalselt on Keila jooks viimastel aastatel temperatuuri poolest kujunenud inimkatseks. Vaja oleks sobiva pikkusega kontrolljooksu, mitte põntsu nädalateks.
Teetööde tõttu muudeti käesoleva aasta Energiajooksu distantsi. Olude sunnil tehtud muudatus mulle ei meeldinud. Lõpuringil jõudsin kosutava tuulega Rahu tänavalt Pähklimäe finishisse viivale metsateele, kus oli tulipalav seisev õhk. Need viimased kakssada meetrit oli tõeline kannatuste rada. Selline emotsioon jäi Pähklimäest meelde.
2013 Energiajooksul joosti asendusrajal kaks ringi
Minek Narva toimus varahommikuse bussiga, seda tuleks ka järgnevatel aastatel korrata. Jõuad 6:30 bussi peale ja paned silmad kinni. Ärkad veidi enne Narvat ja lähed puhanuna starti. Erinevate spekuleerivate kalkulatsioonide alusel võib 200-250 km pikkune varahommikune autoroolis olek sooritusvõimet lausa 20% kahandada. Pole mõtet nädalaid trennida, et siis hommikuse pika sõiduga kõik tuulde lasta.
Kiired soojendused, kaasvõitlejatega tervitused ning starti minek. Esimesed 6 kilomeetrit kulgesid mõnusa pilvealuse ilmaga, kilomeetri ajad olid veel margi ajad. Seitsmendal kilomeetril tekkis esimene aeglustus, esimeste kilomeetrite punt lagunes laiali. Christjan läks kaheksandal kilomeetril eest ära, Tarmo Maiste oli juba ammu pikemalt ees. Viimastel kuudel hüppeliselt treeningmahtusid tõstnud ning Pühajärve Järvekal mind esmakordselt võitnud Indrek Mumm liikus samuti oluliselt eespool olevas pundis.
Kilomeetri ajad olid tugevas korrelatsioonis temperatuuriga
Üheksandal kilomeetril juhtus midagi ootamatut. Järjekordset läbitud kilomeetrit tähistav Garmini piiks näitas ajaks 4:04. Muidugi jäid sellesse kilomeetrisse need vähesed asendusraja tõusud, aga enamgi veel tõstis pead pilve vahelt piiluv päike. Oli lämbe ja meeletult niiske. Õnn, et ei olnud tavapärase Energiajooksu distantsi lõpu seinatõusu ja eelmise aasta viadukti tõusu. Sattusin punti, kus läbivalt kuni lõpuni välja jooksid Annika Rihma, Pärtel Piirimäe ja Priit Talu. Lisaks osales meie pundi töös terve rida teisigi, kui rohkem episoodiliselt, mõneks kilomeetriks. Pärtel oli suvel vähem joosta saanud ja oma tavapärasest poolmaratoni tempost allapoole timmitud 3:52 tempost ei saanud temagi täpselt kinni pidada. Katsusime tempot alla 4 minuti kruttida, enamvähem see meil ka õnnestus. Joogipunkte oli mõistliku tihedusega, niiskeks ning lämbeks muutunud ilmaga muutus see vägagi oluliseks faktoriks.
Energiajooksul läks joogipunktides ootamatult palju sekundeid kaotsi
Grupi vedamine oli selles leitsakus üks ränkraske töö. Meie pundis olid mehed 40+ sihtrühma esindajad, mina 45-aastase vanaisana olin rõõmus, et üldse jaksan pundist hammastega kinni hoida. Grupi vedamisest ma isegi ei unistanud. Paar meest pundist isegi katkestasid. Noorte meeste osakaalu teema meie rahvajooksudel mõlgub mul meeles siiani. Rahvajooksudel on alla 30-aastased kas eliidis tulemust tegemas või episoodiliselt tagapool. Tõsiste entusiastide tasandil on Eesti rahvajooksude enamus siiski 35+ või isegi 40+ vanuserühma esindajad.
Meie punt läheneb esimese ringi lõppedes Pähklimäele
Distantsi keskel möödus meie pundist Ahto Jakson ja tegi ca paarisaja meetrise vahe sisse. Lõpus kahanes see napiks 10 sekundiks, kuid Pähklimäe finishitee leitsak pühkis äkilisema spurdi mõtte kohe peast. 4 kilomeetrit enne lõppu nägin äkki Christjanit selg ees meile vastu tulemas. Kas juunikuise haiguse jälg andis siiani tunda? Või olid esimesed 15 kilomeetrit liigse tempoga? Ilmselt mõlemat. Lõpu lähenedes muutus grupp ärevamaks. Arvi Anton, Gaabriel Tavits ja Priit Talu tõstsid oluliselt tempot. 20nes kilomeeter läbiti ajaga 3:55 ning viimane lausa 3:53-ga. Eks need ainult aurude najal tulid, finishis ikka läbi mis läbi. Leitsak ja palavus. Läksime Jaaniga käpelt MyFitnessi sauna. Kuulsime saunas, et me polnud oma tugeva positiivse splitiga mingid erandid. Eesotsas tehti esimesed kümme 35 minutiga, mis teiseks kümneks kukkus 39 minuti peale. Eks see lohutas meidki. Jaanil endal oli sõjaplaan hoida Olgaga sama tempot, kuid ilmselt viimaste nädalate ületrenn vajutas Olga jooksule oma pitseri. Ei meeldi liigne palavus Jaanile mitte üks raas ning ootamatult aeglaseks kujunenud Olga tempod sobitusid ilmselt ka Jaanile.
Teekonnal Pähklimäelt MyFitnessi sauna möödusime LUX nimelisest klubist
Kahjuks ei jõudnud kella üheksani õhtul oodata
Lõppaeg 1:23:09 oli olusid arvestades rahuldav tulemus. 1:23 aega jooksis kõigest 5 jooksjat, jäime kahe suurema pundi vahele. Linnajooksude ja Järvejooksude üldine tase on käesoleval aastal hüppeliselt tõusnud. Olen praegu Linnajooksudes kokkuvõtvalt 25ndal positsioonil ja oma vanuserühmas (M45+) teisel possal. Kuid läheb raskeks. Kui Indrek Mumm jätkab kahe treeningkorraga päevas, siis maratonis jookseb ta suure edu sisse. Maratonis kehtib eduvalemina ainult maht ja veelkord maht. Järvejooksudes sama lugu. Parandasin Harkus ja eriti Pühajärvel võrreldes eelmise aastaga oluliselt aegu, kuid kokkuvõtvalt positsioon võrreldes eelmise aastaga halvenes. Üldine konkurents on selle aastaga tunduvalt intensiivsemaks muutunud.
Nüüd teravik Ülemiste Järvekal. Tahaks ühe sarja hästi ära teha ja kõigil etappidel võrreldes eelmise aastaga aegu parandada. Elame, näeme!
