Tuesday, August 27, 2013

Ülemiste Järvejooks 2013

Sel aastal kolmele etapile taandunud Järvejooksude sari sai traditsiooniliselt augusti viimasel nädalavahetusel Ülemiste Järvejooksudega piduliku punkti, täpi i-tähele. Veel eelmisel aastal sai Tallinna maratoni hirmus Ülemiste Järvekat väga ettevaatlikult võetud. Tundub, et kahe nädalaga taastub siiski maratoniks piisavalt ära. Sellest oli lähtunud ka enamik esiotsa mehi, pandi täiega!



Esimene kilomeeter möödus hullumeelse 3:28 tempos

Ilm oli ideaalilähedane. Päike paistis, kerge tuul, sooja 17 kraadi. Stardist Christjan Läänega koos kohe uhama, suure platsi ületasime tõesti korraliku 100 meetri tempoga. Saime kohe vabasse vette, tavapärast massidega ukerdamist seekord ei olnud. 


Esimeste kilomeetrite hoog on veel sees

Kuid igal asjal on oma hind. Teine kilomeeter möödus 3:41 tempos, kolmas sukeldus juba võsa vahele ning tempo aeglustus 3:52 peale. Asfaldil saime 3:45 tempo uuesti tagasi, kuid siis viskasin pilgu pulsikellale. Olin juba 4 kilomeetri lõpuks punases, suudan seda tsooni 4-5 lõpukilomeetrit vastu pidada. Kuid joosta jäi veel tervelt 10 kilomeetrit, seda koos viimase 3 kilomeetri maiuspaladega küngaste näol. 


Ideaalsed tingimused, kuid vale taktika viis Ülemistel aasta ebaõnnestunuima jooksuni

Edasine oli järkjärguline kustumine. Ma ei hakanud ka punnima, keset jooksu oli juba arusaadav, et selle aasta kõige ebaõnnestunum jooks on käsil. Olin 5 kilomeetri vahepunktis 39 positsioonil, aga seda oli juba tol hetkel lihtsalt hea teada. Tegin rahulikult pulssi jälgides jooksu lõpuni. 


Juba esimesel tõusul oli selge, et küngastel tempo raugeb

Sain lihtsa õppetunni. Veel teisipäeval oli vorm hiilgav, kuid kolmapäevane taastav jooks lõppes kõhuhädadega. See jama ajas mind veel kaua taga, sain neljapäeva õhtuks klaariks. Võistluspäeval tuleb kilomeetri tempo valikul arvesse võtta kõige viimaste päevade organismi seisundit, mitte elada päev-paar varem olnud hea vormi unistustes. Saatuse iroonia, aga aasta varem ettevaatlikult joostud Ülemiste jooks oli mul oluliselt kiirem. Tark ei torma!


Viimased 4 kilomeetrit õite rahulikult joostuna lõpuks finishis

Nüüd jääb üle ainult Kaks Silda võtta Tallinna Maratoni testjooksuna. Püüan seal ühtlaselt hoida 3:50 kilomeetri tempot. Väike okas südamesse jäi, järgmisel aastal tuleks Ülemistel kindlasti vigade parandus ära teha. Seniks uute jooksude lainele.





8 comments:

  1. Mis plaanid Tallinna maratoniks on? Ja mida sinu harjumused ja kogemused ütlevad: kui palju peaks end Pärnu jooksul nädal enne maratoni tagasi hoidma?

    ReplyDelete
  2. Mul just vastupidiselt sinule õnnestus stardis kõige kehvem stsenaarium-nimelt suundusin kitsasse väravasse keskelt ja jäin täitsa troppi. Nii kaotasin esimeste kilomeetritega hinnanguliselt 20 sekundit, lisaks energiakulu möödumistel. Hiljem loksus enam-vähem tempo paika. Nii heas vormis, kui eelmine aasta kevadel Tartu Jooksumaratoni 23km või Rakvere Ööjooksul ma veel pole, kuid minek oli parem kui Narvas.
    Jaansonil teeks sellise tempoka jooksu veidi kiiremini maratonitempost, ehk siis 4:05-4:10, kuid ilmselt reaalne kiirus tuleb tulenevalt võistlusärevusest sinna 4:00-4:05


    ReplyDelete
  3. Indrek, Kahel Sillal soovitatakse kahte erinevat teed minna. Kas läbid distantsi planeeritava maratoni tempoga või hoiad pulssi 90% ligi. Esimene on ohutum, teise puhul pead olema veendunud, et olemasoleva vormi puhul mingit jääkväsimust ei jääks. Mingil juhul ei tohi Kahte Silda täie rauaga põletada. Lauri, ma vaatan Kahel Sillal eelkõige pulsitsoone. 3:50 võib-olla tõesti liiga tempokas. Aga üht organismi äratavat sutsakat vaja oleks. Mitte 100%-st, aga 90%-st kohe kindlasti. Jooksed isegi kindlasti 4:00 tempos, 4:10 tempo kasutegur jääb mulle endale arusaamatuks. Üks on selge. Ülemistes pannakse tempot täie rauaga, kahe nädalaga taastub ilusti. Kaks Silda on probleemsem.

    ReplyDelete
  4. Nu 4.10 ongi selline maratoni 2:55-2:58 tempo mis vajalik. Arvan isiklikult, et alguses esimesed 5km allamäge ja asfaldil kujuneb 90% pingutuse tempoks sinna 3:55-4:00, hiljem 4km muldteel 4:10-4:15....Jooksen tunde järgi sellise maratonitempost ilmselt kiirema sutsaka, kuna ju mingeid lõike ja tempotrenne 2 nädala jooksul vahepeal ei tee. Ainult rahulikke jookse tehes on oht, et organism harjub aeglasema kulgemisega liiga ära ja lihastoonus läheb alla.

    ReplyDelete
  5. Pole hullu, Hanno.
    Kui ühel korral lõikad näppu liiga kiire algusega, pole midagi teha sellel jooksul kui lõpuni kannatada ja siis kiiresti "ära unustada". Kui maratoniks töö on tehtud, siis 1 ebalev start ei tohiks rivist välja lüüa, kui et vast õpetab õigesti alustama. Sõltuvalt jooksjast- mõni (tihti ka nooremad, kel loomulik liigutus kiirem) kannatab alguse kõrge pulsi/kiiruse/laktaadi ära (lühema jooksumaa puhul, kindlasti mitte üle 1/2 maratoni) ja jookseb lõpuks ikka oma taseme välja, mõni aga mitte ja kannatab selle all ka ta ise ja ka tulemus. M-is muidugi nii välja ei vea - mida säästlikumalt suudad "sisse joosta" oma planeeritavasse temposse, seda hiljem peaks raskeks minema.
    Kui on omal tasemel töö tehtud M-ks, siis nädal enne kuni 10km täiega (v.o. 5 sek/km 10km tempost aeglasemalt/ ei tohiks ka ära kustutada, vaid pigem "head särtsu" kehas hoida järgmise nädala planeeritava paari kerge jooksu foonil. Kellel kilomeetrid läbimata või trennid lühema maa spetsiifikast lähtudes tehtud, selle kurnab 10km ka ära terveks nädalaks ja rohkem. Ma arvan, et sa oled ikka maratonitempost lähtudes oma trennid üles ehitanud ehk siis MarPace -30 sek/km on ka raske saavutada - kui seda pole harjutanud. Täiega muidugi eeldab ikkagi, et esimesel paaril km-il suure massi sees liiga ei teeks.
    Mingil suht esimesel 2Silla jooksu korral (pole seal palju kordi olnud) oli minu ees peale 1.km-it 50 m-ga Loskutov, aga tema ees veel hulk koolipoisse - mu 1.km aeg seal oli 3.15 kanti /nüüd ei jookse puhtalt 1km vist ka nii kiiresti:(/, PL-il u- 3.05 või nii, koolipoistel pidi seega alla 3 olema. Peale 2km olid nad kõik selja taha jäänud, mu 2.km aeg 3.25-3.30 kanti /tagasi tulles teisel pool silda vast 3.45-3.50 vaevaliselt. Seega just eriti nii lühikesel ja suure arvuga osalejatega jooksudel on oht algul stardist eufooriaga liialt kiirelt joosta - muidugi 2 silla rada "annab võimaluse" teisel pool aeglasemalt joosta raja enda tõttu.
    Edu tempo leidmisel ja otsustamisel,
    Alar

    ReplyDelete
  6. This comment has been removed by the author.

    ReplyDelete
  7. Tänud. Alar! Treenitus peaks enne Tallinnat olema piisav, Kaks Silda ei tohiks mõistliku tempoga ära kurnata. See oleks ikkagi 3:50 tempo peale minek, et piisavalt organismi äratada. 3:50 tempo tähendabki alguses heal asfaltteel joostes enda tagasi hoidmist ning hiljem teises pooles enda pingutamist.

    ReplyDelete
  8. Eks kahe Silla rada soosib alguses kiiret algust kuna peale silla ületamist kohe allamäge. Mul tavaliselt on kujunenud seal 2 esomest kilomeetrit sinna 3:25-3:35....hiljem raja vastaskaldal on juba 3:55-4:05 päris kõva tempo. Seekord ilmselt ongi see 3:50-3:55 kerge jalaga päris suur tagasihoidmine

    ReplyDelete