Monday, August 12, 2013

Narva Energiajooks 2013

2011. aastast alates kogunevad jooksuhuvilised EMV 21,1 km distantsiks Narva. Esialgu üllatav samm, kuid paari aastaga on Energiajooks kujunenud üheks Eesti jooksusõprade lemmik poolmaratoniks. Rada on kiire ja Narva nii sageli ei satu. Tulipalavad eelnevad nädalad panid 10. augusti lähenedes ärevamalt kalendrisse vaatama, etterutates oli ka põhjust.

Enamus Energiajooksust möödus pundis Annika Rihma, Pärtel Piirimäe ja Priit Taluga

Pühajärve Järveka järgselt tekkis tervelt viienädalane võistluspaus, mis osutus veaks. Kindlasti peab järgnevateks aastateks eelnevatele nädalatele midagi planeerima. Suurepäraselt sobiks eelnevaks kontrolliks juuli viimasel pühapäeval peetav 11,3 km pikkuse distantsiga Rapla-Kehtna maanteejooks. Sobiks ka juuli viimasel laupäeval peetav Keila poolmaraton, kuid traditsionaalselt on Keila jooks viimastel aastatel temperatuuri poolest kujunenud inimkatseks. Vaja oleks sobiva pikkusega kontrolljooksu, mitte põntsu nädalateks.

Teetööde tõttu muudeti käesoleva aasta Energiajooksu distantsi. Olude sunnil tehtud muudatus mulle ei meeldinud. Lõpuringil jõudsin kosutava tuulega Rahu tänavalt Pähklimäe finishisse viivale metsateele, kus oli tulipalav seisev õhk. Need viimased kakssada meetrit oli tõeline kannatuste rada. Selline emotsioon jäi Pähklimäest meelde.

2013 Energiajooksul joosti asendusrajal kaks ringi

Minek Narva toimus varahommikuse bussiga, seda tuleks ka järgnevatel aastatel korrata. Jõuad 6:30 bussi peale ja paned silmad kinni. Ärkad veidi enne Narvat ja lähed puhanuna starti. Erinevate spekuleerivate kalkulatsioonide alusel võib 200-250 km pikkune varahommikune autoroolis olek sooritusvõimet lausa 20% kahandada. Pole mõtet nädalaid trennida, et siis hommikuse pika sõiduga kõik tuulde lasta.

Kiired soojendused, kaasvõitlejatega tervitused ning starti minek. Esimesed 6 kilomeetrit kulgesid mõnusa pilvealuse ilmaga, kilomeetri ajad olid veel margi ajad. Seitsmendal kilomeetril tekkis esimene aeglustus, esimeste kilomeetrite punt lagunes laiali. Christjan läks kaheksandal kilomeetril eest ära, Tarmo Maiste oli juba ammu pikemalt ees. Viimastel kuudel hüppeliselt treeningmahtusid tõstnud ning Pühajärve Järvekal mind esmakordselt võitnud Indrek Mumm liikus samuti oluliselt eespool olevas pundis.

Kilomeetri ajad olid tugevas korrelatsioonis temperatuuriga

Üheksandal kilomeetril juhtus midagi ootamatut. Järjekordset läbitud kilomeetrit tähistav Garmini piiks näitas ajaks 4:04. Muidugi jäid sellesse kilomeetrisse need vähesed asendusraja tõusud, aga enamgi veel tõstis pead pilve vahelt piiluv päike. Oli lämbe ja meeletult niiske. Õnn, et ei olnud tavapärase Energiajooksu distantsi lõpu seinatõusu ja eelmise aasta viadukti tõusu. Sattusin punti, kus läbivalt kuni lõpuni välja jooksid Annika Rihma, Pärtel Piirimäe ja Priit Talu. Lisaks osales meie pundi töös terve rida teisigi, kui rohkem episoodiliselt, mõneks kilomeetriks. Pärtel oli suvel vähem joosta saanud ja oma tavapärasest poolmaratoni tempost allapoole timmitud 3:52 tempost ei saanud temagi täpselt kinni pidada. Katsusime tempot alla 4 minuti kruttida, enamvähem see meil ka õnnestus. Joogipunkte oli mõistliku tihedusega, niiskeks ning lämbeks muutunud ilmaga muutus see vägagi oluliseks faktoriks.


Energiajooksul läks joogipunktides ootamatult palju sekundeid kaotsi

Grupi vedamine oli selles leitsakus üks ränkraske töö. Meie pundis olid mehed 40+ sihtrühma esindajad, mina 45-aastase vanaisana olin rõõmus, et üldse jaksan pundist hammastega kinni hoida. Grupi vedamisest ma isegi ei unistanud. Paar meest pundist isegi katkestasid. Noorte meeste osakaalu teema meie rahvajooksudel mõlgub mul meeles siiani. Rahvajooksudel on alla 30-aastased kas eliidis tulemust tegemas või episoodiliselt tagapool. Tõsiste entusiastide tasandil on Eesti rahvajooksude enamus siiski 35+ või isegi 40+ vanuserühma esindajad.


Meie punt läheneb esimese ringi lõppedes Pähklimäele

Distantsi keskel möödus meie pundist Ahto Jakson ja tegi ca paarisaja meetrise vahe sisse. Lõpus kahanes see napiks 10 sekundiks, kuid Pähklimäe finishitee leitsak pühkis äkilisema spurdi mõtte kohe peast. 4 kilomeetrit enne lõppu nägin äkki Christjanit selg ees meile vastu tulemas. Kas juunikuise haiguse jälg andis siiani tunda? Või olid esimesed 15 kilomeetrit liigse tempoga? Ilmselt mõlemat. Lõpu lähenedes muutus grupp ärevamaks. Arvi Anton, Gaabriel Tavits ja Priit Talu tõstsid oluliselt tempot. 20nes kilomeeter läbiti ajaga 3:55 ning viimane lausa 3:53-ga. Eks need ainult aurude najal tulid, finishis ikka läbi mis läbi. Leitsak ja palavus. Läksime Jaaniga käpelt MyFitnessi sauna. Kuulsime saunas, et me polnud oma tugeva positiivse splitiga mingid erandid. Eesotsas tehti esimesed kümme 35 minutiga, mis teiseks kümneks kukkus 39 minuti peale. Eks see lohutas meidki. Jaanil endal oli sõjaplaan hoida Olgaga sama tempot, kuid ilmselt viimaste nädalate ületrenn vajutas Olga jooksule oma pitseri. Ei meeldi liigne palavus Jaanile mitte üks raas ning ootamatult aeglaseks kujunenud Olga tempod sobitusid ilmselt ka Jaanile.


Teekonnal Pähklimäelt MyFitnessi sauna möödusime LUX nimelisest klubist

Kahjuks ei jõudnud kella üheksani õhtul oodata

Lõppaeg 1:23:09 oli olusid arvestades rahuldav tulemus. 1:23 aega jooksis kõigest 5 jooksjat, jäime kahe suurema pundi vahele. Linnajooksude ja Järvejooksude üldine tase on käesoleval aastal hüppeliselt tõusnud. Olen praegu Linnajooksudes kokkuvõtvalt 25ndal positsioonil ja oma vanuserühmas (M45+) teisel possal. Kuid läheb raskeks. Kui Indrek Mumm jätkab kahe treeningkorraga päevas, siis maratonis jookseb ta suure edu sisse. Maratonis kehtib eduvalemina ainult maht ja veelkord maht. Järvejooksudes sama lugu. Parandasin Harkus ja eriti Pühajärvel võrreldes eelmise aastaga oluliselt aegu, kuid kokkuvõtvalt positsioon võrreldes eelmise aastaga halvenes. Üldine konkurents on selle aastaga tunduvalt intensiivsemaks muutunud.

Nüüd teravik Ülemiste Järvekal. Tahaks ühe sarja hästi ära teha ja kõigil etappidel võrreldes eelmise aastaga aegu parandada. Elame, näeme!

8 comments:

  1. See Gaabriel Tavits pani üldse hullu. Veel 7km enne lõppu jooksime koos, teie grupist umbes minut taga ja siis ta pani sellise käigu sisse, millele ma vastata ei suutnud ja läks. Hiljem loen, et jõudis viimasteks kilomeetriteks teie punti. Aga tase on väga jõudsalt kasvanud. Kui 5-6 aastat tagasi tagas EMV poolmaratonis alla 1:30 jooksmine koha esisajas, siis nüüd oli selleks piiriks juba aeg 1:27.00, mis iseenesest on rahvasportlase jaoks juba päris tugev tempo.

    ReplyDelete
  2. Endal praegu just kiiruslikust vastupidavusest jääb veidi puudu. Et suudan kuskil 5-6 km maksimaalselt joosta tempoga 3:45-3:50 ja siis on ka kõik. Eelmine kevad aga näiteks kasvõi Ööjooksul veel 17km peal näitasin 3:45 kilomeetriaega. Aga ma olen täitsa kindel, et Ülemistel juba vähemalt esimesed 11km suudan kilomeetriaega alla 4 min/km hoida.

    ReplyDelete
  3. Narva Energiajooks on siiski aasta tipmine poolmaraton Eestis, kõik on kohal. Minu jaoks jääb Ööjooks ikkagi hea aja tegemise kohaks, aga reaalsed jõuvahekorrad selguvad Energiajooksul. Tase on eriti sel aastal tõusnud. Eelmisel aastal võis sarjades lihtsalt tublide aegadega saada väga kõrgeid kohti, tänavu enam mitte. Ülemistel saab esimesel kümnel kilomeetril kiirust kontrollida ja lõpus küngaste peal väike ÜKE teha. Järgmisel nädalal näeme!

    ReplyDelete
  4. Oligi vähe ebareaalne 2,5nädalaga heasse vormi jõuda peale vigastust. Lisaks veel palav ilm. Aga kõige tähtsam on see, et tervis korras ja kuskilt ei valuta. Saan nüüd täisjõuga treenimisele pühenduda. Plaan SEB maratoniks täitsa olemas.

    ReplyDelete
  5. Pulsilangus ~35 minuti kandis on niisama anomaalia, või läks joogipunkt pikakas? :)

    ReplyDelete
  6. Taavi, pulsi langus 35 mintsa kandis oli anomaalia. Ajaga alla 4:00 kilomeetrit joostes on pulss kindlasti üle 170. Joogipunktis sellel kiirusel rebitakse jootjalt tops käest ja jooksu pealt joomine. Meenutan heldimusega Tartu Suusamaratoni joogipunkte, kus rahulikult võtad laua kõrvale ja lased kõigel hea maitsta! Teen seda kompensatsiooniks jooksu ruttamistele. ;-)

    ReplyDelete
  7. Tere Hanno,
    Kuidagi pooljuhuslikult leidsin su lahedad ja objektiivsed jooksulood üles netiavarustest.
    Rapla-Kehtna oli eelmine aasta ka, aga peast ei mäleta, mis ajal kalendris, ja siis oli 10km puhtalt . Nüüd tundub, et Raplamaal on läinud Selveri /10km Suurjooks seal kevade poole/ ja ETK grupi vahel "rebimiseks" jooksu(-de) nimi-sponsoritena. See näitab kohaliku jooksuaktiivi head (müügi-)tööd :)
    Sel aastal siis 11,3km uue formaadina ja oli sarnaselt Keilaga seal väga palav. Raplast väljudes näitas jooksu ajal reklaampost +31C, kuid paar kraadi võiks maha võtta. Emhi.ee ametlik oli mingi 28,4C kella 1 või 2 ajal (start oligi 13,00). Valisin ka just selle, sest Keilas 21,1km 2 nädalat enne Narvat tundus palavuses liigse kurnamisena ja 5,3km Keila lühema maa jooksuna ei anna piisavalt tagasisidet. Enne oli Keilas lühike 8km, mis juba objektiivsem. Korraldus tasemel, konkurents mõõdukas, pole trügimist, peeti meeles ka vanureid (vanusegruppide esi-3) lisaks tavapärasele esi 6-le.
    Narvast ka oma kogemusest- varahommikuse mineku asemel olen alati 3-l korral seal ööbinud ja see on vist mõistlikum variant. Sel aastal ainult kehv hotell /Inger/, sest palavuses ja kliimata hotellis pead aknaid lahti hoidma öösel, aga seal käib trall ja beibede rebimine restorani ees poole hommikuni ja tänavapoolsed aknad tagasid ka kena kõlakoja iga mootorsõiduki möödudes. Narva-Jõesuus või sealsamas nurgatagune hotell vaiksemal tänaval olid paremad variandid.
    Jooks ise oli üllatavalt aeglane sellise sileda raja kohta - ei tea, kas niiskus, nagu sa kahtlustad, sest 22-23C ei tohiks nõnda kurnata. Endal õnnestus ka tohlakas ära saada - seda küll imelikult jalgade kangestumise näol, mida pole juhtunud teab-mis-ajast. Alates 13km-ist /sinnani ilusti kontrollitult 3.40/km, mis oli ka plaaniks võetud/ läks mega pingutamiseks, et 3.50-3.53/km hoida, kuskil 18,5km peal läksid jalad taas lahti, aga tempot eriti ei suutnudki tõsta (vaid enesetunne kergem), see õnnestus alles viimasel km-il - sest siis juba psühholoogiliselt kergem - lõpp paistis peale Kangelaste prospektile keeramist A.Daumani tänavalt. Seega 1.20 plaanile allajäämist oli tõsiasi. Teiselt poolt aga hea märk, et hoolimata kangetest jalgadest ei toiminud totaalset üle 4min/km tempole äravajumist. See sisendab, et juulikuised jooksmised on asja ette läinud maratoni silmas pidades.
    Mulle igatahes kesklinnast startida-lõpetad meeldis rohkem, kui et seal busside vahel laveerida ja kruusateel tiba ka otsida, et jalga välja ei väänaks. Samas Linnuse alti tulev tõus jäi ära, mis peaks ju rõõmustama, kuid kui seda tõusu ainutl 1x peab võtma, oleks OK. Mitte nagu 2 aasta eest 2x sealt alt läbi. Eelmise aasta raudtee-viadukti ületus oli ka nõrga ettevalmise tõttu mul ikke päris piin ja selle ära jäämine sel aastal tore.
    Edu!

    ReplyDelete
  8. Tervitused, Alar! :-) Tundub jah, et järgmisel aastal tuleb kahte asja enne Energiajooksu teistmoodi teha. Rõõmu teeb jaekettide tahe jooksu lokaalsel tasandil toetada. Olen kindlasti Rapla-Kehtnas kambas. Hea lähedal joosta ning pikkuski testimiseks sobiv. Hakkasin tõsisemalt mõtlema enne Energiajooksu Narvas ööbimise peale. Ega see bussis 200 km loksumine teab mis värskendav tegevus ole. Aga ikka parem kui ise autoroolis olla. Ülemistel näeme!

    ReplyDelete