Kaks Silda oli vaieldamatult üks eelmise jooksuaasta parimaid üllatusi. Meeldivalt palju rahvast, Pärnu kandi jooksurahvale on tegemist ikka tõelise laulupeoga. Kõik ei jookse Tallinna või Tartu maratoni ning vähe lühema formaadi austajatele on tegemist teise poolaasta tähtsaima rahvajooksuga. Sel aastal oli selgelt näha, et Ülemiste Järvejooks läks kõigil Tallinna maratoni osalejatel täie rauaga. Täna tundus, et ka Pärnus eriti ei hellitatud. Paljud järgmisel pühapäeval Vabaduse platsile minejad panid ikka 95%-se pingutusega vähemalt. Aga lähemalt jooksust.
Stardijoonel terekäed kaasvõitlejatega, üllatuslikult ka Kaido Vahkaliga
Pärnu stardijärgne rada kulgeb üle silla, paremale käänak ja pidevalt allamäge. Muidugi põrutas ligi sajapealine seltskond mängeldes esimese kilomeetri alla 3:30. Kalle Palling oli samuti meie 3:50 tempo pundis, tõmbasin teda koheselt tagasi.
FB Jooksmine esimesel kilomeetril, Kaido ees tempot tegemas!
Äkki avastasin enda ees jooksmas Tiit Kibuspuu, jälle üks Tartu vana kaardiväe esindaja tagasi jooksuradadel! Kolmanda ja neljanda kilomeetri käigus hakkasid pundid selginema. Sillale jõudes olid terad juba sõkaldest eraldatud. Erinevates vahepunktides hüüti kohti 62-st 70-ni. Trepist allajoostes sattus Garmin segadusse ja pani igaks juhuks minu jooksu on hold. Uuesti jooksma hakates sai Garmin toimuvast rohkem aru ning automaatne paus lõppes. Värskelt laiendatud jõeäärse tagasitee pinnaseks oli kokkusurutud liiv, mis muutus seitsmendast kilomeetrist kohati üsna pehmeks. Järgmisel aastal on see rajalõik asfalteeritud, siis muutub Kahe Silla Jooks õite kiireks.
Ilm soosis Kahe Silla Jooksu korraldajaid, sai ilusa jooksu tehtud!
Jooksin lõpukilomeetrid Olga Andrejevaga koos. Viimasel kilomeetril tehti kõvasti lõpuspurte, ei hakanud nendega võidu ajama. Püüdsin Olgat finishini ette jätta, kuid ta tegi viimased meetrid ikka nii aeglaselt, et sõna otseses mõttes astusin, mitte enam ei jooksnud finishis temast meetriga ette.
Veel viissada meetrit lõpuni!
Siit saavad esimesed 70 Kahe Silla Jooksu finisheerijat oma viimaseid meetreid vaadata:
Jooks läbi, nagu ikka väike söök, protokolli kiibitsemised, Jaansoni signatuuriga Kahe Silla sedakorda sinise särgi väljavõtmised, jalutuskäik randa ning kojusõit! Enne ärasõitu nägin murelikku Alar Savastveri kinnimähitud jalaga. Loodame südamest, et Alar Tallinna maratoniks jala töökorda saab. Ise nüüd rahuliku nädala lainel. Teisipäeval proovin mõned kilomeetrid planeeritavat maratoni tempot, siis veel mõnel päeval paar liigutust ja siis ootab meid Vabaduse plats! Lahingusse, raisk!
Võrdluseks paarsada meetrit lühema eelmise aasta jooksu statistika
Esimene grupipilt sellel aastal nii reaalselt kui virtuaalselt jooksumaailmas koosoldud tiimiga. Vasakult Lauri Valdmaa, Tarmo Maiste, blogija ise, Christjan Lään, Kaido Vetevoog. Ere päike segas, aga vastu päikest jälle ei saa pilti teha.
Jaan kohe kampa, aga suurim kiitus Romkale, sest alati nõus pildile tulema!
Nüüd ka Tarmo Hõbe kambas, Frankfurdis koos puud soola söödud!
ciao Hanno,
ReplyDeleteTargalt-kontrollitult joostud sul maratoni silmas pidades. Ise pidasin targemaks joosta peaaegu täiega /väga väikese varuga lõpukiirendust tegemata/ tühjendus, et siis teiperi kallale asuda. See on töötanud siiani ja juuli-augusti maht lubavad (-sid) vähemalt normaalset taastumist.
Ma hetkel ei mäletagi, kus sind märkasin - ma niigi paljude "õlal juba nutsin":) Ei tahtnud tegelikult nii paljudele muret teha.
Enne sillalt alla tulekut ma just meelega läksin Mendel Markist mööda, et saaks treppe vaadata, sest TEADSIN see ohu allikas olevat. 10m oli eelnevatega vahe. Pidanuks ju piisama. Paraku jäid vist Bert Tippi ja temaga koos olnud keegi noorem poiss ühel pöörangul pea-aegu et seisma ja nendele otsa jooksu vältimiseks vaatasin nende selgasid hoolikamalt, mitte viimast trepiastet ja parem hüppeliiges käis tagurpidi. Nii, et kodus leidsin tossu pealt (lisaks küljele) betooni kraapsud-jäljed :(.
Aga ega siis osanud hinnata asja tõsidust ja proovisin ikka lõpuni tulla - paraku peale 1 km läbimist hakkas parem toss jalas väikeseks jääma ja tuli juba vasaku jala jooksu teha lõpuni.
Plaanitud tempost u. 10-15 sek/km aeglasemalt saingi lõpuni. Aga kahjud vist suuremad kui asi väärt oli.
Pesemas peale esimest külma-abi nägi jalg välja selline:
http://flic.kr/p/fH879w
Nüüd palju värvilisem.
Tagasiteel aitas Leho Jooksupartnerist mu autoga sõita ja nii ma sain jalga armatuuri peal hoida koos jääkotiga.
Teen ravi. Eks L teen esimese jooksutesti soojenduse näol ja selle põhjal saab P suhtes otsustada.
Doktor hindas projekti igatahes kahtlaseks :(aga soovitas päris hästi töötavat (kiir-)ravi.
Loodan, et lahinguväljal P näeme, r-sk :)
Alar, kiiret paranemist sulle! Aavo Ütsi ju tead, võta ta kohe appi! Miuud mehed sind hetkel enam ei aita! Trepi osas sai kõiki hoiatatud. Kalle Palling ütles, et võttis treppidel üle nelja astme hüpates mulle kõvasti järgi, aga las pigem lähevad sekundid kaotsi kui enne Tallinna maratoni liigselt riskida.
ReplyDeleteTäpselt, tänud vihje eest - AÜ on mind aidanud päris hästi kunagi. Ei tulnud kohe pähegi.
ReplyDeletema lasin treppidel peaaegu jalutades. Olin kõikidel jalus,aga vähemalt jäin terveks.
ReplyDelete